Vaatame mis on juuste androgeneetiline alopeetsia, selle põhjused ja ravi.
Juuksekadu ehk alopeetsia on kõikidel inimestel täheldatav normaalne füsioloogiline protsess, mis on seotud karva tsüklilise kasvuga. Juuksel on juuksekasvu aktiivne faas, vahefaas ning puhkefaas. Aktiivselt kasvavad ja puhkavad juuksenääpsud on juustega kaetud peanahal läbisegi, siis pole juuste hõrenemine märgatav. Juuksenäsad muutuvad aga aastatega väiksemaks ning kasvav karv jääb peenemaks. Vananedes osa juuksenääpse taandareneb, seega on mõningane juuste hõrenemine vanemas eas loomulik protsess.
Igal inimesel jääb juukseid vähemaks ja peenemaks. Tavaliselt langeb päevas välja umbes 50 kuni 75 juuksekarva. Pesu päeval võib see number olla ligi 130 juuksekarva. Noortel vähem, kuna mõned testid on näidanud, et juukseid langeb igapäevaselt välja vastavalt inimese vanuse arvule. Arv 100, mida igal pool pakutakse päevas ära tulnud juustearvuks on tegelikult nii mehe kui naise päevas ära tulnud juuste protsendi kokkuliitmisel saadud keskmine arv. Meestel on päevane juustekao protsent naistest suurem. Folliikuleid on inimesel peas 60 000-150 000 aga viimased uuringud näitavad, et isegi 250 000. Lapseeas on meil kõige rohkem juuksenääpse.
Androgeenne alopeetsia –
siin on juba nime sisse probleemi põhjus kirjutatud. Tavaline ehk androgeenne alopeetsia (kiilaspäisus) on päriliku eelsoodumusega füsioloogiline protsess, mille käigus karva läbimõõt järjest väheneb. Kiilaspäisus võib ilmneda mõnel juhul juba varakult, enne 30. eluaastat, või naistel menopausi ajal. Küll aga 50 eluaastaks on 60% meestel ja 40% naistel androgeenne alopeetsia.
Androgeenne alopeetsia on juuksekarva (folliikuli) rakkude kõrgendatud tundlikus androgeeni (testosterooni) suhtes. Juuksel lüheneb kasvufaasi ja puhkefaasi periood. Juuksekarva tasku läheb väiksemaks. Seda väiksem on ka juuksesibul. Mida väiksem ta on, seda peenem ja väiksem on ka juuks ise. Toimub protsess kus osa juukseid on normaalsed aga osa läheb peenemaks ja nõrgemaks.
Tavalist kiilaspäisust klassifitseeritakse raskusastme järgi, näiteks James Hamilton jagab selle kaheksasse raskusastmesse (8. astme korral on praktiliselt kõik juuksed välja langenud pealael). Peanahk on tavalise kiilaspäisuse korral lööbevaba, hiljem kaob ka nahajoonis.
3-Folliikul olemas aga juukseid ei kasva
2-Folliikul on läinud väiksemaks. Kaks juuksekarva
1-Normaalne folliikul. Kaks juuksekarva
Meestel androgeenset alopeetsia vormi iseloomustab oimukohtade ja pealae ees ja taga osas olevate juuste väljalangemine (hõrenemine).
Varajases staadiumis võib näha ka järk-järgulist juuksejoone taandumist otsmiku piirkonnas.
Iseloomulik on juuste väljalangemine mis algab oimupiirkonnast ning liigub edasi kuklapiirkonda, kuni paljad alad pealael ühinevad.
Kui meestel esineb selline pilt, siis neil on 100% androgeneetiline alopeetsia, kui naisel esineb sarnane pilt, siis ta mahub 10% sisse, kel esineb seda tüüpi alopeetsiat. Androgeennse alopeetsia äratundmiseks tuleb harva teha lisauuringuid. Tavaliselt piisab nähtavate tunnuste tundmisest.
Kui avastame mehel sellise peanaha pildi, ei pea me saatma teda kohe meessuguhormoone kontrollima, et saada teada kas tegemist on androgeennse alopeetsiaga. See on õigustatud ainult naistel kel on järgnevad tunnused: kiirelt, mõne kuu jooksul tekkiv juustekadu, mis haarab ka pealae eesmised ja külgmised osad, mis on iseloomulik ainult mees-tüüpi juustekao korral, menstruatsioonihäired, viljatus, liigkarvasus(hirsutism), tsüstiline akne, piimaeritus rinnast, mees-tüüpi tunnused kehal (karvakasv, kliitori suurenemine). Kui naisel esineb sedalaadi probleeme, siis naine peaks külastama günekoloogi, endokrinoloogi.
Naised pääsevad üldjuhul kergemal kujul. Tunnused hakkavad tekkima menopausi ajal või mõnel juba varem. Enamus naistel esineb ühtlane, hajus juuste hõrenemine pealae piirkonnas. Seiteli järgi on näha, et see hakkab laienema. Erinevalt meestest ei ole neil tavaliselt haaratud pealae külgmised ja eesmised osad. Iseloomulikum on pigem järk-järguline juuksekarvade õhenemine. Siiski, raskematel juhtudel võib ette tulla ka difuusset juustekadu üle kogu pea. Suuremal osal naistel ei ole veres androgeenide tase tõusnud ega ole ka mees-tüüpi kehatunnuseid.
Mees-tüüpi juuste kadu tuleb eristada järgnevatest seisunditest: Meessuguhormoonide liig organismis (hüperandrogenism) – omab tähtsust naistel. Oluline testosterooni tõus on sageli tingitud polütsüstilisest munasarjade sündroomist. Kilpnäärme üliaktiivsus (hüpertüreoos). Juuste kadu ravimitest (sagedamini põletiku –ja trombivastased ravimid, antidepressandid, tsütotoksilised ravimid, südame-veresoonkonna ravimid, endokrinoloogilised preparaadid, vitamiin A). Ravimite ärajätmisel juuste kasv taastub.
Krooniline juuste puhkefaas (telogen effluvium). Selle ajutise seisundi korral on palju karvu üheaegselt puhkefaasis, mistõttu väljalangevate juuste arv tundub suur. Iseloomulik on suhteliselt äge algus ja seos eelneva raske haiguse, emotsionaalse stressi, aneemia (kehvveresus), kilpnäärme alatalitluse, kiirdieedi, alatoitumise või rauapuudusega (sagedamini tingitud kroonilisest genitaalveritsusest). Viimasel juhul peaks aitama mitmete kuude jooksul rauatablettide sissevõtmine. Probleem võib tekkida ka olemasoleva androgeense alopeetsia foonil. Enamus naisi on androgeense probleemiga, kuid ei kaasne sisemist patoloogiat, inimene on terve. Tal on kohaline tundlikkus androgeenide suhtes. Nõuab välist ravi. Meestel aga on testosterooni rohkem ja see progress on agressiivsem.
James Hamilton on ütelnud, et kui võtta testosterooni mõju ära, siis juustetuse probleem kaob ära ja vastupidi, kui inimene saab testosterooni siis juuste väljalangemine progresseerub. Põhiprobleemi põhjus on testosterooni mõju. Vanasti arvati, et see tuleb ema kaudu aga pole leitud kinnitust sellele.
Selle probleemi eest vastutab palju geene. Igal geenil on oma ülesanne ja selle tulemusel võivad ka kaksikud erineda. Mõjutada inimesi võivad geenid erinevalt. Mitmed geenid vastutavad selle eest. See tuleb geenikogumikust igal inimesel. Igal inimesel mängivad geenid erinevat rolli. Seda mõjutab 5-alfa reduktaas. Meestel kel on juuksetus, on risk jääda eesnäärme haigustesse suurem kui teistel. Molekul ühineb testosterooniga ja viib ta rakku. Toimub biokeemiline reaktsioon ja see muutub dihüdrotestosterooniks. Dihüdrotestosteroon läheb DNA sisse ja seal ta blokeerib keratiini tootmise. Kui saab blokeerida 5-alfa reduktaasi, siis testosteroon ei saa muutuda dihüdrotestosterooniks.
Igal inimesel jääb juukseid vähemaks ja peenemaks. Umbes pooltel geneetilist komponenti ei ole. Vähemalt ei leia seda lähisugulastelt. Kahtlemata on osal geneetiline komponent olemas ning arvatavasti tuleb mõju nii ema kui ka isa poolelt. Nagu enamik pärilike haigusi, ei ole tegemist ühe geeniga, vaid suure tõenäosusega erinevate geenide koosmõjuga.
Erinevate uuringute andmetel on 90 protsendil juhtudest mees-tüüpi juuksekadu seotud meessuguhormooni dihüdrotestosterooni tavalisest kõrgema tasemega. Kui dihüdrotestosterooni tase on organismis liiga kõrge, avaldab see toimet teatud juustepiirkonna karvanääpsudele, aga ka eesnäärmele.
Kui kellegil lähevad juuksed raamist välja nooremas ja aktiivsemas eas, siis see on rohkem märgatavam. Nais-tüüpi juuste väljalangemisel 5-alfa reduktaasi tase varieerub. Mida kõrgem on tase, seda rohkem on risk jääda juuksetuks. See on rakusisene fregment. Vereanalüüsis dihüdrotestosterooni tase kõrgem, siis on see seos juustega. Dihüdrotestosterooni taset ei ole siiski õige veres uurida. Hormoone uurida ainult naistel, meestel vähe mõtet seda teha. Seda võib teha juhul kui on soov teada saada mis seis on. Selgitamaks, kas juuksekadu põhjustab dihüdrotestosterooni liiga kõrge tase, viiakse läbi hormoonuuringud. Tallinnas teeb seda Synlab Eesti OÜ. http://synlab.ee. Normväärtused ehk referentsväärtuste tabel mis tähendab vahemikku, milles enamikul isikutel antud näitaja on: synlab.ee/arstile/laboriteatmik/referentsvaartused/ Referentsväärtused sõltuvad õige pisut ka laborist, kus analüüs teostatud (igal oma metoodika ja tundlikkuse piir). Eks vereanalüüside tulemused sõltuvad natuke ajahetkest ka, kui on suur mure, võib korra lasta uuesti mõõta mingi aja möödudes.
Mehed võivad pöörduda ka meestearsti (androloogi) juurde. Androloog tegeleb meessuguhormoonidega – aitab kindlaks määrata, kas on nendega probleem või mitte. Juuksed on tõesti vaid üks tagajärg ja juuste osas androloog tõenäoliselt ei ole parim nõuandja.
Üldiselt pole mõtet testosterooni või dihüdrotestosterooni sisaldust üldveres väga uurida. Kui langeb testosteroon, siis sellele tuleks tähelepanu pöörata. Samas kui on näha androgeense alopeetsia tunnuseid peapildis ja mees on üle 40 aasta vana, siis võib teha suguhormoonide ja eesnäärme uuringud. Iseenesest ei ole tähtis ka vitamiinide ja mineraalide osa juustes, kuna selle osakaal ei mõjuta geneetilist probleemi, küll aga kui on olemas selle defitsiit, siis ta mängib rolli juuksetusele kaasa. Juustes on defitsiit aga üldveres pole. Siis Juuks kasutab seda organismist. Juukse mineraaltest ei näita, et organism kannatab selle all, vaid üldvere test näitab seda. Kui sõja ajal oli nälg, siis juuksed olid inimestel ikka peas.
On häid vitamiine, mis annavad head tulemust ja ravi. Võibolla seleen oluline, naistel rohkem, sest selle puudusel võib jääda rinna või emaka vähki. Meestel juuksetuse puhul eesnäärmevähki. Kasulik anda iga 5aasta tagant seleeni analüüsi ja selle puudusel tarvitada seleeni. Tervendav lisa 2 kuud võtta, see ei ole ekstra juuksekasvule ainult, vaid kogu organismile.
Androgeense alopeetsia korral toimub siis juuksefolliikulite minimaliseerimine. Juuksefolliikul läheb väiksemaks. Mida väiksem ta on seda, peenem on juuksekarv ja juuksepikkus on väiksem.
Mida jälgida peanahauuringul oleks folliikulite ühendusi. Mitu juuksekarva koos kasvab? Igas grupis peab olema vähemalt kaks juuksekarva. Seda loetakse veel normiks.
Objektiivseks näitajaks on ka juuksekarvade arv ruutsentimeetril. Kui see on kindlaks tehtud, siis peale mõningast ravi vaadata tulemust samast kohast uuesti. Sündides on inimesel ühel ruutsentimeetril 1135 folliikulit. 30 eluaastal 615 folliikulit ja 45-70 aastal 320 folliikulit ruutsentimeetril.
Kui teha ravi, siis kolme kuu möödudes võib ravi tulemuse hindamine olla veel ebapiisav. Kui poolteise aasta jooksul mingeid muutusi ei esine, siis on kaks varianti. Kas see mida ravis kasutatakse on ebapiisav või tuleks kasutada tõhusamat vahendit. Ebapiisav võib olla ainult ühe ravi valimine kui saab ka teha kombineeritud ravi.
Kombineeritud ravi koosneb tavaliselt kas kahest või kolmest ravist paralleelselt koos. Kõige viimase vahendina saab kasutada juuste siirdamist või juuste implantaati. Hea uudis on see, et siirdatud juustele DHT mõju on minimaalne kui üldse olematu.
Kui juuksefolliikulis ei produtseerita juuksekasvu ja see kestab juba 4-10 aastat siis ei pruugi enam sealt kunagi juukseid kasvada. Juuksefolliikul atrofeerub. Sellepärast on ülioluline avastada probleem mida varem seda parem, et saavutada ravis tulemusi.
Millised on tänapäeva vahendid aitamaks seda probleemi lahendada?
Teame juba, et toimub protsess, kus osad juuksed lähevad peenemaks ja nõrgemaks. Edasi kõik juuksed lähevad nõrgemaks. Juuksesibul läheb ka väiksemaks ja lüheneb puhke ja kasvufaas, kus juuks ei saa edasi kasvada. Rakud kannavad kõike seda, et inimene jääks kiilaks.
Ravis kasutatakse antiandrogeenne, hormonaalne ravi antiandrogeenidega – sobib ainult naistele. Tavaliselt kasutatakse meessuguhormoonide liia korral. Tulemused on varieeruvad. Ravist võib olla mõningast abi juuste hõrenemise vähendamisel. Ka on teada, et serenoapalmiekstsrakt aitab blokeerida 5-alfa reduktaasi. Kui me midagi ette ei võta, siis asi progresseerub.
Alopeetsia algfaasis võib olla abi paiksetest ravivahenditest, mis parandavad peanaha verevarustust. Selleks on juusteväljalangemise vastased šampoonid, igasugused peaverevarustust parandavad toonikud, aparaatne ravi-darsenval, peamassaaž jne. Ainult šampoonist üksi võib olla vähe kasu kuna protsess läheb edasi kui abi ei saa.
4T Method Dr. Sebastiano Zappala on kasutanud alates 1998. aastast meetodit (vaakum-lümfimassaaži ja osooniteraapiat). Alates 2002. aastast (Trihholoogilised tooted koos eelpoolnimetatud aparaatsete protseduuridega). Dr. Sebastiano Zappala garanteerib, et 95% juhtudest on positiivne ravitulemus. Meetodi puhul on kasutatud nii tooteid kui seadmeid ja neid on testitud rohkem kui 10 000 inimese peal, analüüside, küsitluste ja ravikuuridega. https://www.trihholoogia.ee/teenused/vaakum-lumfimassaaz/
Meetod on väga lihtne ja selle kasutamine annab väga häid tulemusi levinumate juuste- ja peanahahaiguste ravis, lisaks märgatavat leevendust krooniliste ja pärilike haiguste puhul nagu kiilanemine-androgeenne alopeetsia, dermatiit, psoriaas vm. Peanaha ravis kasutatakse omavahel seotuna tooted, tootekombinatsioonid ehk hooldused ja ravi kestus koos aparaatsete protseduuridega. Toodetest võib olla kasutusel samaaegselt peanahasügavpuhastaja, ravišampoon, ravimask ja ravilosjoon. Täpse ravikuuri määrab trihholoog.
Laserravi aitab mees-tüüpi juuste väljalangemise ja kiilanemise puhul. Laserravis kasutatakse infrapuna valgust juuksefolliikulite stimuleerimiseks, et soodustada uute juuste kasvu.
Võib kasutada ka apteegis vabamüügis olevat pihustataval kujul Minoxidiil (Regaine). Mujal maailmas nime all Rogaine. aga aitab ainult ehk tsoonis nr.2. Minoxidiil 2% on paikne ravim mis on FDA poolt heaks kiidetud nais–tüüpi juuste väljalangemise korral. Tugevam minoksidiil 5%, heaks kiidetud ainult mees-tüüpi juuste väljalangemise korral aga on ka väga tõhus naistele. Aga see 5 % võib mõnikord suurendada näo karvu naistel.
Minoxidiil stimuleerib erinevalt finasteriidist ka uute juuste kasvamist ning aitab vältida olemasolevate väljalangemist. Karvakasv hakkab paranema kaks kuni neli kuud pärast ravi alustamist. Minoxidiil töötab nii, et ta pakub rohkem aega juustel kasvada ja tänu sellele saavutatakse täis tihedus juustel. Selleks et juuste kasv taastuks, on seda vaja pidevalt kasutada. Ravi katkestamisel või lõpetamisel kaob toime aga kolme-nelja kuuga ning juuste väljalangemine algab uuesti. Minoksidiili hind jääb apteekides 30 euro kanti (60 milliliitrit). Selle ravimi miinuseks on see, et ta võib pikaajalisel kasutamisel hakata nahka kuivatama ja tekitada kõõma. Nüüd on Eestis müügil ka selline toodet nagu TRICOVIVAX, tegu on ka minoksidiili lahusega, 0.5 %line.
Meessuguhormoone mõjutav ravim Finasteriid (Propecia) Finasteriid on kõige efektiivsem preparaat mees-tüüpi juuksekao ravis, mis aeglustab või peatab juuste kadu ning stimuleerib karvade kasvu. Ravim millega saab 5-alfa reduktaasi toimet pärssida, mida kasutatakse vaid meestel.
Finasteriid pärsib juuksekarva folliikulis sisalduvat ensüümi – II tüübi 5-alfa reduktaasi. Selle tulemusena väheneb dihüdrotestosterooni (DHT) teke testosteroonist ja DHT negatiivne mõju karvafolliikulile. Loe rohkem…http://www.derma.ee/articles.php?id=41. Tabletid, mis aeglustavad kiilaspäisuse kujunemise kulgu, ent ravi lõpetamisel taandub tulemus aastaga. Finasteriid ei mõju juuste kasvu soodustavalt, vaid juuste väljalangemist takistavalt. Seda teades tuleks teha juurde juuksekasvu soodustavat ravikuuri. Ravimi pikajalisel kasutamisel on ka kõrvaltoimed, millest halvimad on seksuaalprobleemid ja viljatus, aga ka depressioon.
Peanaha mesoteraapia aitab eemaldada peanahalt liigse rasu ja vähendab DHT mõju. Vitamiinikokteili doseerimine peanaha dermisesse stimuleerib vereringet peanaha antud piirkonnas ja parem vere tsirkulatsioon võimaldab juustefolliikulitel paremini toitaineid omastada. Mesoteraapia kokteilid neutraliseerivad DHT hormooni, ning see kõik aitab juustel uuesti kasvama hakata.
Muudest vahenditest sobivad ravi toetama juuksehooldustooted, mis aitavad pärssida DHT moodustumist nahas, samuti biotiini ja teisi multivitamiine sisaldavad preparaadid. Toodete valikul saab anda nõu trihholoog.
Juuste implant. See on hea lahendus neile, kel pole enam juukseid. PHP-metoodika – täielikult bioühilduv metoodika, mis on läbinud kõik dermatoloogiliste testide etapid, lahendades koldelise, osalise või täieliku juuksekao probleemid naturaalsete juuste füsioloogilise kasvu efekti garantiiga vähemalt kolmeks aastaks. PHP pakub kompleksset lahendust nii meestele kui naistele, sõltumata vanusest või juuksekao kliinilistest vormidest. PHP süsteem – see on bioühilduvasse kõrgtehnoloogilisse kunstnahka integreeritud naturaalsed juuksed, mis suudavad katta mistahes defektid juustega kaetud piirkonnal, põhjustamata füsioloogilist või sotsiaalset ebamugavust. Õhuke, kerge, hüpoallergiline, täielikult bioühilduv, juuste kasvu individuaalseid iseärasusi täpselt kordav, tervete loomulike juuste ideaalne struktuur.
Juuste siirdamine. Juuksed siirdatakse ühe folliikuli kaupa kasutades Follicular Unit Extraction meetodit. Samuti folliikulid siirdatakse loomuliku suuna ja nurga all. Peanahale ei tehta suuri sisselõikeid, arme ei jää. Protseduur toestatakse kohaliku tuimestusega. www.pilus.ee.
Juuste vitamiinid. Meestel ja naistel eelkõige jälgida, et organismis poleks mikroelementide defitsiiti – selle vältimiseks tuleb tarbida rohkem bioaktiivseid aineid, vitamiine. Apteegis on müügil erinevaid juuksetoonikume, aga neil ei ole siiski tõenduspõhiseid uuringuid taga, tulemusi ei saa nende toodete kasutamisel garanteerida. Viviscal naistele ja meestele on loetud tugevaks vitamiiniks.
Teisi meditsiiniliselt tõestatud meetodeid kiilaspäisuse raviks praegu ei ole. Ravi tulemused on siiski head. Kui me hormoonuuringute alusel juba esmase valiku ära teeme ja ravi peale tuleb, siis ikka julgelt üle 80 protsendi saab selles küsimuses abi. Määratakse ravi, mille abil dihüdrotestosterooni taset allapoole viies karvakasv paraneb. Hormoonravi tablettidena võib juuksed tagasi kasvatada. Enamikel juhtudel peatatakse kiilanemise süvenemise ja paljudel kasvab karv osaliselt tagasi. Selleks et hinnata tabletikuuri tulemust ja mõju, peab esmase ravi pikkus olema minimaalselt kuus kuud.
Praegu on mees-tüüpi kiilaspäisuse kõige tõhusam ravi maailmas just hormoonravi. Meil on võimalik dihüdrotestosterooni taset mõjutada. Kõige efektiivsem raviviis on igapäevane tableti sissevõtmine. On olemas ka perioodilisi ravisid – üks kord aastas on ravikuurid. See on vähem efektiivne, aga mõnel mehel töötab väga hästi. Kõigile hormoonravi ei sobi. Tähtis on, et me hormooni osakaalu muutes mehele mingeid teisi muresid juurde ei tekitaks. Võib mõelda ka kombineeritud ehk süsteemsele ravile, kui üks asi tulemust ei anna. Ravi on tulemuslikum pigem nende jaoks, kel juuksepiir liigub üles pealae keskosa poole. Eelkõige sõltub tulemus ka hormoonide nivoost. On teatud piirkonnad kolbal või juuste alal, mis sellest hormoonist sõltuvad, teised mitte.
Kes hormoonravi ei soovi, sel ei tasu käega lüüa. Väga head tulemust annavad ka teised ravimeetmed, mida eespool on juba nimetatud.
Alustuseks võiks tulla juuste- ja peanahauuringule, et teada saada kus on põhjused ja mida teha edasi. Milline ravi just sulle sobib ja millest alustada?