juuksehooldustooted

Kuidas stress mõjutab juuste väljalangemist?

Stress põhjustab juuste väljalangemist paljude keerukate mehhanismide, sealhulgas neurogeense põletiku kaudu.

Kui see on tõsi, siis milline on selle mehhanism?

Teadlased panevad jätkuvalt kokku kõiki pusletükke, et selgitada, kuidas stress juuste väljalangemist täpselt põhjustab. Jah, stress võib põhjustada juuste väljalangemist.

Põhjus, miks stress seda põhjustada võib, seisneb selles, et stress paneb lõpuks neerupealised tootma kortisooli, mis omakorda käivitab P-aine vabanemise seljaajus. See omakorda põhjustab nuumrakkude lagunemise nahas ja juuksefolliikulite ümbruses. See ongi neurogeense põletiku olemus, mis põhjustab juuste väljalangemist. Selge seletus on: kui tunnete, et olete justkui valmis lõhkema, toimub sama ka teie nuumrakkudega.

Stressi ja juuste väljalangemise vahelise seose mõistmiseks tuleb aru saada hormooni kortisooli rollist. 1936. aastal määras dr Reichstein kindlaks kortisooli struktuuri. Täpselt samal aastal võttis stressi mõiste esmakordselt kasutusele dr Hans Selye, keda peetakse stressiuuringute “isaks”. Tema katsed rottidega näitasid, et stressor muudab rottidel mitmeid kehastruktuure – suurenevad neerupealised, vähenevad lümfisõlmed ja tekivad mao erosioonid.

stress

  1. aastal pälvis dr Reichstein koos Henchi ja Kendalliga Nobeli füsioloogia- ja meditsiiniauhinna avastuste eest, mis on seotud neerupealise koore hormoonide, nende struktuuri ja bioloogilise mõjuga.

  2. aastate keskpaigaks oli välja kujunenud hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealiste telg (HPA), mis on püsinud aktuaalne mudel stressi käsitlemisel tänapäevani.

Stressi korral käivitab aju osa – hüpotalamus – hormooni nimega kortikotropiin vabanemise, mis paneb hüpofüüsi tootma adrenokortikotroopset hormooni (ACTH). ACTH siseneb vereringesse ja stimuleerib neerupealisi tootma kortisooli.

See keeruline protsess mõjutab naha hormoonide tasakaalu ja põhjustab nuumrakkude degranulatsiooni ehk lagunemist, mis omakorda tekitab neurogeenset põletikku nahas.

Tänapäevased uuringud viitavad sellele, et see stressi ja naha vaheline mudel on asjakohane. On leitud, et kui hiired ja rotid satuvad stressiolukorda, tõuseb nende kortisoolitase, karvad lahkuvad kasvufaasist ning P-aine ja nuumrakkude degranulatsiooni tase suureneb. On tähelepanuväärne, et neid protsesse saab blokeerida P-aine vastaste antikehadega.

  1. aasta uuringus hinnati 529 arstitudengit stressitaseme ja naha- ning juukseprobleemide osas. Tulemused näitasid, et väga stressis tudengitel esines rohkem:

  • juuste väljalangemist

  • peanaha kõõma

  • sügelevat nahka

  • trihhotillomaaniat

  • Naha ketendamist

Teine, 2017. aastal ilmunud uuring (autor Rebora) näitas, et stressitaseme tõus põhjustas inimesel iga kord telogeenset juuksekadu. Stressi vähenedes vähenes ka juuste kadu.

Oluline on siiski välja selgitada iga inimese juuste väljalangemise tegelik põhjus, kuna stress ei pruugi olla ainus ega otsene süüdlane. Samas võib neurogeenne põletik soodustada immuunsüsteemi düsregulatsiooni, mis omakorda võib mõjutada selliste seisundite kulgu nagu alopeetsia areata, lichen planopilaris jt.

Näib, et neurogeenne põletik ja nuumrakud on peamised mehhanismid, mille kaudu stress põhjustab juuste väljalangemist.

Seega: mida paremini me stressiga toime tuleme, seda paremini kaitseme ka oma juukseid.

Allikad ja viited:

Arck PC et al. Indications for a ‘brain-hair follicle axis (BHA)’: inhibition of
keratinocyte proliferation and up-regulation of keratinocyte apoptosis in telogen hair follicles by stress and substance P.

Bin Saif GA et al. Association of psychological stress with skin symptoms among medical students.

Liu et al. Chronic Restraint Stress Inhibits Hair Growth via Substance P Mediated by Reactive Oxygen Species in Mice

Rebora A. Intermittent Chronic Telogen Effluvium.

Otsi

Kategooriad