Sügise saabudes, kui ilmad muutuvad külmemaks ja niiskemaks ja päikesepaistet napib, kipub paljusid kimbutama valged tükikesed juustes.
Võib-olla on kõõmaprobleem olnud sul ka varem, kuid suvega läks olukord palju paremaks või kadus hoopiski.
Mida teha siis nüüd, kui kõõm on tulnud tagasi ja kuidas hoida kõõmaprobleemi üldse kontrolli all?
Esiteks tee kindlaks, kas sul on kõõm?
Paljudel juhtudel on kõõma asemel tegemist dermatiidi, psoriaasi või lihtsalt tugevalt rasuse peanahaga. Omal käel õiget ’diagnoosi’ määrata on aga keeruline. Peanahauuring annab selleks õige vastuse.
Kasuta šampooni jm.hooldusvahendeid, mis sulle on ka varem sobinud. Väldi juhusliku šampooni kasutamist, hullem veel duššigeeliga pea pesemist.
Võimalusel väldi kõõma teket või ägestumist soodustavaid faktoreid:
• stressi, väsimust ja depressiooni, mis nõrgestab immuunsüsteemi ja organismi vastupanuvõimet välistele ärritajatele;
• haigestumist (viirushaigused): tugevda oma immuunsüsteemi tehes sporti, toitudes tervislikult, võttes vajadusel vitamiine;
• liiga harv juuste pesemine ja halb hügieen üldse soodustavad kõõma tekitavate seente ja bakterite hulga liigset suurenemist;
• väldi sobimatuid šampoone: kui kõõm on kadunud, pese pead õrnatoimelise neutraalse šampooniga ja kasuta kõõmašampooni aeg-ajalt profülaktiliselt;
• väldi peanaha ärritajaid: nendeks võivad olla keemilised juuksevärvid, juustesse jäeavad hooldus- ja viimistlusvahendid;
• umbseid peakatted, märja peaga magama minemist, märgade juuste kinnipanemist.
Juhul, kui peale mõnenädalast kõõmašampooni kasutamist tulemusi ei ole või kui peanahk muutub põletikuliseks, tule trihholoogi juurde uuringule, kes hindab olukorra tõsidust. Tugevamate ravimite väljakirjutamiseks tuleb pöörduda dermatoloogi poole.
Liigset peanaha ketendust võivad põhjustada ka muud seisundid nagu:
Kuiv nahk. Kuiv nahk ei ole seotud kõõma tekkega, kuna üldiselt tekib kõõm just nendes piirkondades, kus rasunäärmed on aktiivsemad ja nahk ei ole tavaliselt kuiv. Nahakuivus on sage ja eriti väljendunud probleem talvel, kui ilmad on külmad ja ruumid üleköetud. Sel puhul tekkiv kestendus on tavaliselt väiksemahelbeline ja vähem rasusem kui klassikalise kõõma korral. Ka sobimatud šampoonid võivad peanahka kuivatada.
Seborroiline dermatiit. Vahel kõõmast raskesti eristatav. Tihtipeale kaasneb ketendus ka otsmikul, juustepiiril, kulmudes, ninatiibadel ja/või kõrva taga- no ühed peamised tunnused dermatiidi eristamiseks kõõmast. Peanahale võivad tekida ka korbad ja nahk võib minna põletikuliseks. Põhjus jääb tihtipeale leidmata, kuid trihholoogiliste hooldusvahenditega on võimalik olukord väga hästi kontrolli alla saada.
Psoriaas. Geneetiline nahahaigus psoriaas võib olla väga sarnane seborroilise dermatiidiga. Psoriaasi ketendus on tavaliselt kerge hõbedase läikega, paksem ja püsivama iseloomuga, punetus on intensiivsem ja psoriaasilaigud selgepiirilised. Raskel juhul võivad kaasuda lõhed, veritsus ja valulikkus. Psoriaasilööve võib ulatuda otsmikule ja kaelale, samuti võib tüüpiliselt esineda koldeid põlvedel, küünarnukkidel ja kehatüvel. Lisaks retseptiravimitele, saab psoriaasis nahka hoida puhtana trihholoogiliste juuksehooldusvahenditega.
Gneiss ehk “titekõõm” on tavaline probleem imikutel. Pealael tekivad ketendus ja koorikud võivad olla häirivad, kuid üldjuhul on seisund kergesti ravitav ja taandub ise esimeseks eluaastaks. Sellisel juhul on abi saadud õlikompressist peanahale u.1 tund enne vannitamist. Pead pesta kompressi järel õrnatoimelise tittekõõmavastase või beebiampooniga ja püüda õrnalt eemaldada lahtised nahatükikesed.
Peaseen on väga nakkav seeninfektsioon, mis esineb peamiselt alla 10 a. lastel. Haigus algab punase laigukesena, mis hakkab ketendama ja ringikujuliselt levima. Koldes võib täheldada juuste murdumist ja väljakukkumist mõne mm kõrguselt.
Kontaktdermatiit. Mõnikord võib tundlikkus teatud juustehooldustoodetele või juustevärvidele põhjustada peanaha punetust, sügelust ja ketendust. Neil, kellel on nikli talumatus, võib kestendust esile kutsuda ka niklit sisaldavad peaehted – klambrid, kinnitusvahendid jne. ja prillisangad.
Päikesepõletus. Tugeva põletuse korral võib nahk suuremate tükkidena maha kooruda. Selleks on mõistlik pikalt päikese käes viibides või näiteks päikesereisidel kõrge temperatuuriga maades kanda peakatet ja kasutada päikesekaitsekreemi.