juuksehooldustooted

Juuksefolliikulites, mis asuvad naha sees umbes 5–6 mm sügavusel, paiknevad rakud nimega melanotsüüdid. Need rakud toodavad melaniini – pigmenti, mis annab värvuse nii juustele kui ka nahale. Melaniin värvib juustes keratiini ja tänu sellele omandavadki juuksed oma loomuliku värvuse. Inimese juuksed võivad olla erinevat tooni – pruunid, punased, blondid –, kuid kui pigment puudub, on juuksed valged.

Hallide juuste tekkele võivad lisaks loomulikule vananemisprotsessile kaasa aidata ka mõned välised tegurid, näiteks sagedane juuste värvimine. Võib-olla oled isegi märganud, et hallid juuksed kipuvad kiiremini lisanduma, kui oled hakanud juukseid tihedamini värvima. Üheks põhjuseks võib siin olla vesinikperoksiid – aine, mida kasutatakse juuste heledamaks või tumedamaks värvimisel.

Tegelikult toodavad juuksefolliikulid väikestes kogustes vesinikperoksiidi ka ise. Noorena suudab meie organism seda lagundada tänu ensüümile, mis hoiab vesinikperoksiidi taseme kontrolli all. Vananedes aga ensüümi tootmine väheneb ja vesinikperoksiidi tase folliikulites tõuseb. Selle tulemusena hakkavad juuksed otsekui seestpoolt „blondeeruma“ – melaniini tootmine pidurdub ja juuksed muutuvad halliks.

Johannes Gutenbergi ülikooli biofüüsika instituudi professor Heinz Decker seletab: „Evolutsiooni käigus on organism arendanud kaitseensüüme, mille taset reguleerib muu hulgas vesinikperoksiid. Kui vesinikperoksiidi kogus kehas kasvab liiga suureks, võivad kahjustuda ka need ensüümid, mis muidu aitavad melaniini tootmist säilitada.“

Seega on vesinikperoksiid kaudselt seotud juuste hallinemisega – kui selle tase juuksefolliikulites tõuseb, pidurdub pigmendi tootmine ja juuksed jäävadki värvituks.

Mis rolli mängib vesinikperoksiid juuksevärvides?

Vesinikperoksiid toimib juuste värvimisel oksüdeerijana. See tähendab, et see on juuksevärvi aktivaatoris sisalduv aine, mis koos värviga segunedes vabastab hapnikku ja võimaldab juuste värvipigmentidel esile tulla. Vesinikperoksiidi pH on happeline, jäädes vahemikku 2,5–4,5. Aktivaatori tugevus sõltub vesinikperoksiidi sisaldusest – mida kõrgem protsent, seda tugevam mõju juustele. Eestis kasutatakse tavaliselt kuni 12% vesinikperoksiidi lahuseid.

Levinud vead juuste blondeerimisel

Üks sagedasemaid vigu blondeerimisel on liiga tugeva vesinikperoksiidi (näiteks 9% või 12%) kasutamine. Tugevad lahused võivad lisaks juuste struktuuri kahjustamisele põhjustada ka peanaha ärritust ja lausa ville. Parem on kasutada 3% või 6% aktivaatorit, mis aitab juukseid säästa.

Blondeerimisel on soovitatav kanda juustele uut segu ka protsessi käigus, sest blond värv ei pruugi ühe korraga saavutada soovitud tulemust. Ohutum on tulemuse parandamiseks korrata protseduuri mõne päeva pärast, mitte teha tugevat blondeerimist ühe hooga.

Kuidas kemikaalid mõjutavad juuksefolliikuleid?

Juuksefolliikulid toimivad kui kanalid naha sees ja võimaldavad ka rasunäärmete toodetava rasu jõudmist peanahale. Kuid samas võivad need kanalid toimida kahesuunaliselt, lastes ka keemilistel ühenditel – näiteks juuksevärvidel ja pleegitajatel – sügavamale tungida ja potentsiaalselt folliikuleid kahjustada.

Lühike ülevaade juuksevärvide tüüpide kohta:

• Toonija – ei sisalda vesinikperoksiidi, annab juustele läike ja kestab paar pesu.
• Kergvärv – samuti ilma vesinikperoksiidita, tumedamaks toonimiseks kuni kaks tooni. Ei kata halle juukseid ja kulub välja kuni kuue pesuga.
• Poolpüsivärv – sisaldab madala protsendiga vesinikperoksiidi, püsib umbes kümme pesu ning sobib hallide juuste toonimiseks.
• Püsivärv – sisaldab vesinikperoksiidi, katab hallid juuksed ja kinnitub sügavale juustesse, kasvades välja koos juustega.
• Blondeer – sisaldab tugevat vesinikperoksiidi ja võimaldab juukseid kuni kuus astet heledamaks teha, kuid kahjustab juukseid kõige rohkem.

Soovituseks:

Kui võimalik, eelista taimseid juuksevärve, mis on leebemad nii juustele kui ka peanahale.