Soovid tavapärastest värvidest huvitavamaid toone oma juustele, siis seda saab pakkuda ka taimemaailm.
See artikkel on rohkem pühendatud neile, kes soovivad tavapärasest erinevaid värvitoone oma juustele.
Vaja on ainult teadmisi värvide segamise kohta. Kõik oleme õppinud, et on olemas primaarvärvid, mille segamisel saame sekundaarvärvi (tuletatud värvi). Kollane, punane ja sinine on põhivärvid ja neid me ei saa segamise teel. Põhivärve segades saame me kõki teisi värve. Neid värve omakorda võime tumestada või helestada. Helestamiseks paneme valget ja tumestamiseks paneme musta. Primaarvärvide ja sekundaarvärvide segamisel saame omakorda veel kolmanda järgu värve.
Vaatame mõndasid neist.
Kollane + punane on oranž.
Punane + sinine on violett.
Sinine + kollane on roheline.
Oranž, violett ja roheline on teise astme värvid.
Omakorda on värvid soojad ja külmad. Oranž, kollane ja punane on soojad värvid ja annavad kujutluse päikesest, soojusest, valgusest.
Räägime alustuseks sellest millise värvipigmendiga meie enda naturaalsed juuksed on. Meie naturaalses juustes on kaks peamist pigmenti, mille erinevad kombinatsioonid loovad kõik teised naturaalsed juuksetoonid.
Juuksevärvi pigmenti nimetatakse melaniiniks, mis jaguneb kaheks põhiliseks pigmendiks.
Need on: Eumelaniin(pruun ja must) pigment. Eumelaniin vastutab juuste tumeduse eest. Sõltuvalt selle pigmendi suurusest tekitab see pruune ja musti toone. Teine on Feomelaniin(punane ja kollane pigment) See pigment vastutab soojade alustoonide eest. See sisaldab väävlit ja annab juustele punaseid, oranže ja kollaseid varjundeid.
Must pigment juustes on tegelikult väga suure kontsentratsiooniga tumepruun või must eumelaniin. Looduslikku sinist pigmenti inimjuuksed ei tooda.
Juuksurid käsitlevad musta värvi sageli “sinise” baasina, sest kui musti juukseid hakatakse tehislikult heledamaks värvima või pleegitama, kaob sinakas-külm helk esimesena ning alt tulevad kohe nähtavale soojad alustoonid (punane, oranž, kollane).
Naturaalses juukses ei ole teisi puhtaid värvipigmente nagu roheline, sinine või lilla. Kõik toonid, mida me näeme, tekivad kahe eelmainitud pigmendi (eumelaniini ja feomelaniini) omavahelisest vahekorrast:
- Blondid juuksed: Väga vähe eumelaniini ja natuke kollakat feomelaniini.
- Brünetid juuksed: Palju pruuni eumelaniini, mille varjus on peidus ka punakas-kollane feomelaniin.
- Punapead: Väga palju punast feomelaniini ja minimaalselt eumelaniini.
- Hallid/valged juuksed: Pigmendi tootmine on täielikult või peaaegu täielikult lakanud. Juuksekarva seest puudub värv ja see, mida me näeme hallina, on tegelikult valguse peegeldumine tühjas juuksetorukeskes.
Kui sa soovid rohelist pead või triipu, peaks sul juuksed olema samuti blondid või triibutatud heledamaks. Juukses peaks olema ka kollast pigmenti. Juukseid heledamaks värvida ei saa taimedega. Taimedega saab kas toonida või värvida tumedamaks juukseid.
Üks tore juhtum minu enda töös. Üks ema soovis tütrele juustesse triipe. Tüdruk sooviks oli saada lillad triibud ja Violett annab värvides natuke lillat tooni, kuna sisaldab Hibiskuse taime. Tegime talle Violetiga triibud ja maha pestes ei ilmunud välja lillad vaid rohelised triibud. Väga efektne oli ja tüdruk oli õnnelik. Emale meeldis ja kõik olid rahul. Mulle oli aga see õppetund, et enne värvimist mõelda mis pigment on juuksel alusvärv ja mis on peale kantava värvi põhipigment. Kuna Violetis on ka palju Indigot, siis Indigo on sinise pigmendiga. Kui segame kollase sinisega, siis saame rohelise. Seega kui sulle midagi sellist meeldib, siis on võimalik ka taimedega saada tavapärasest erinevaid toone. Soovitan juuksesalgul enne proovida.
